ASULA

AED

• Millisel aastaajal, kuul on kuulda kuldnoka, rasvatihase laulu? Missugune tähtsus on isaslindude pesitsusperioodieelsel laulul?
• Kellele ja millist infot edastab kuldnokk, rasvatihane hoiatushäälitsusega? Millist infot saavad linnud poegade häälitsustest?
• Millistele lindudele on kasulik seada üles pesakaste või pesaaluseid? Miks?

PÕLD

• "Värisevatel tiibadel tõuseb linnuke üha kõrgemale, ise lakkamatult laulutrillereid puistates. Tõustes laulvat linnuke: "Veel kõrgele, kõrgele, kõrgele." Siis tuleb alla tagasi" (Kodavere) Millisest linnust on jutt?
• Kust otsida lõõritavat lõokest? Kus ta asub siis, kui teda pole kuulda?
• Kuidas aitab häälitsemine rukkiräägul kohastuda põllu ja niidu elukoosluses?

NIIT

• Millistes elukooslustes võib kuulda iseloomulikku häälitsust "kiivit, kiivit!"? Kellele see häälitsus kuulub? Kirjelda kiivitaja käitumist ja häälitsusi siis, kui inimene satub tema pesapaiga lähedale?
• Tirtsude ja ritsikate musitseerimis- ja kuulmiselundid on erinevad. Kuidas teevad muusikat tirtsud, kuidas ritsikad? Kus asuvad tirtsude, ritsikate kuulmiselundid? Kummale kuulub teravam ja kärisevam, kummale mahedam ja ühtlasem häälitsus? Mis tähtsus on nendel helidel?

ROOSTIK

• Millistele linnuliikidele kuuluvad roostikust kostuvad järgmised häälitsused?
  1. Õhtuti on kuulda otsekui tõrrepõhjast tulevat, veiste ammumist meenutavat häälitsust. (Hüüp)
  2. Laul kuuldub kaugele. See on kõlav, vaheldusrikas, mõnede kärisevate nootidega. (Kõrkja-roolind).
  Miks on neid linde raske märgata?

VEEKOGUD

• Tunne kirjelduse järgi ära linnuliigid. Kus asuvad nende elu- ja pesitsuspaigad? Kuidas linde välise ehituse järgi ära tunda?
  1. Lähemale ei maksa kippuda: juba mitmesaja sammu pealt pelgub ta minema. Kare erutatud "khrää" saadab õhkutõusmist, nimetus Krääks matkib seda hüüdu. Iseloomulik on linnu karjet matkiv sõnatüvi kraik-. Lennul on linnu kael kõver. (Hallhaigur)
  2. Eriti vilkaks läheb nende roostikuelanike tegutsemine pimeduse saabudes, rohke veesolin, pasundav "kjää, kjää" ja plõkitamine annavad nende asukohast teada. (Lauk)
  Kirjeldused võetud: M. Mäger "Linnud rahva keeles ja meeles". ER, Tln, 1969.
• Punajalg-tilder on häälekas lind. Kuidas käituvad hoiatushäälitsuse korral pesal istuvad kaaslased, teised linnud, pojad? Kus on punajalg-tildri pesa?
• Püüa eristada kajaka hüüdu - kõrge ja kiljuv "kaijak, kaijak". Miks nad pesitsevad hulgana koos?
• Rühmita kuuldud veekogude linde rände ja pesitsuspaikade alusel:
  1. haudelind
  2. läbirändaja
  3. paigalind
  4. rändlind

ANATOOMIA

Määratle enese kuulmise ülemine piir

1. mõlema kõrvaga koos
2. kordamööda kummagi kõrvaga eraldi
3. võrdle

Miks suruvad indiaanlased kuulates kõrva vastu maad?

Miks liigutab jänes kuulatades kõrvalesti?

FÜÜSIKA

Abimaterjal helilainete osa juures

ÖKOLOOGIA

"Kõrv loodusesse" on igas vanuseastes sobiv koosluste õppimise juures kuulamiseks. Konkreetse koosluse liikide õppimiseks sobivad igale liigile illustreerimiks ka tema poolt tekitatud helid.

NÄIDISTÖÖLEHT

Kuula

1. rohuneppi
2. rohutirtsu isaste häälitsusi
3. tiigikonnade laulu
4. huntämblikku

Meenuta (vajadusel otsi teoreetilisest osast), kuidas nad heli tekitavad?

Mida ütlevad need helid liigikaaslastele?

Tutvu lindude liikide osaga; kuula laulu; loe akendest infot.
Püüa leida võimalikult erinevaid näiteks küsimustele vastates.

1. Millisel aastaajal laulavad linnud?
2. Millisel kellaajal laulavad linnud?
3. Millised linnud laulavad enne päikesetõusu?
4. Milline lind alustab laulmist kõige varem?
5. Millised linnud laulavad pärast päikeseloojangut?
6. Millised linnud laulavad kogu ööpäeva?
7. Kumb sookaaslane laulab pesitsusajal?
8. Millistel lindudel puudub pesitsusterritoorium?
9. Kes lindudest laulab lennus olles?
10. Kes on Eesti ja Euroopa pisim lind?
11. Kes lindudest on salgakaupa linnades talikülaliseks?
12. Miks varblased ei laula?
13. Kus elab ja laulab käblik?
14. Miks me ei näe laulvat "vihmakassi?"
15. Miks me ei näe laulvat Eesti pisimat lindu? Kes ta on?
16. Milline laululind elab meie looduses peaaegu igal pool?
17. jne