|
KAHEPAIKSED
Nagu imetajad, tekitavad ka konnad helisid kõris asuva elundi abil. Neilgi on olemas häälepaelad, mis kopsudest tuleva õhujoa vibreerima panevad. Erinevalt imetajatest kasutavad konnad sama õhku korduvalt, kuna nende ainevahetus ja hingamine on aeglasem. Häälitsemisel ei välju õhk suu kaudu, vaid kogutakse erilistesse kotikestesse (mida on ka konnade krooksumisel näha). Kotike surub omaenda pinge mõjul õhu tagasi kopsudesse ja kõik kordub uuesti. Samas arvatakse sellel paisuval paunal olevat ka kõlakoja ülesanded.
Konnade krooksumine on vähemalt Eestis elavate liikide puhul seotud paarimiskäitumisega. Konnakontserdid on niisiis ühispulmad, kus peigmehed oma häälematerjaliga püüavad pruutidele paremat muljet jätta. Uurimisel on leitud, et konnaemandad tõepoolest valivad peigmehi hääle järgi.
H |
J |
K |
M |
R |
T
 (223 Kb, 19 sek, 96 Kbps, stereo),
 (80 Kb, 19 sek, stereo)
(132 Kb, 11 sek, 96 Kbps, stereo),
(48 Kb, 12 sek, stereo)
(143 Kb, 12 sek, 96 Kbps, stereo),
(56 Kb, 12 sek, stereo)
(114 Kb, 14 sek, 64 Kbps, mono),
(44 Kb, 15 sek, mono)
(193 Kb, 16 sek, 96 Kbps, stereo),
(72 Kb, 17 sek, stereo)
^ tagasi üles
(141 Kb, 18 sek, 64 Kbps, mono),
(74 Kb, 18 sek, mono)
(211 Kb, 17 sek, 96 Kbps, stereo),
(80 Kb, 18 sek, stereo)
(283 Kb, 24 sek, 96 Kbps, stereo),
(103 Kb, 25 sek, stereo)
^ tagasi üles
Lähemat infot Eesti konnade eluviisi ja välimuse kohta saab Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi Loodusteaduste didaktika lektoraadi Eesti selgroogsete internetilehekülgedelt: Kahepaiksed
|