|
|
|
LINNUD
Küllap seostavad paljud looduse helimaailma esmalt just
linnulauluga. Tõepoolest edestavad nad teisi meil esinevaid
loomarühmi nii häälitsevate liikide arvu kui ka häälitsuste
mitmekesisuse poolest. Ja enamasti peetakse linnulaulu kauneimaks
looduse muusikaks. Kuna ka lindude üldine arvukus on suur, siis on
linnulaul nii metsas kui ka pargis haljal ajal valdav.
See, mida üldiselt mõistetakse linnulaulu nime all, on enamasti
kuuldavale toodud isalinnu poolt ja sellega annab ta teada oma
pesitsusterritooriumist. Nõnda hoiab ta eemale võõraid isalinde ja
meelitab ligi emaseid. On ka mitmeid erandeid - laulda võivad
mõnikord ka emalinnud, samuti noorlinnud, kel pesaehitusplaane
polegi, vaid kes lihtsalt laulu "harjutavad". Lisaks laulule on lindudel
veel hulgaliselt muid häälitsusi, mille tähendus ei ole inimesele alati
selge. Tavalisemad häälitsustüübid on kutsehäälitsused, millega
hoiavad kokku ühe salga või pesakonna linnud ning
hoiatushäälitsused, mille abil antatakse teada lähenevast ohust -
röövloomast või inimesest.
Lindude eristamine laulu järgi on suhteliselt lihtne, see vajab vaid
treenimist. Teised häälitsused ei pruugi aga liiki nii hästi
iseloomustada. Paljudel linnuliikidel on sarnased hoiatus- ja
ärevushäälitsused, samas võivad häälitsused liigi piires küllalt
muutlikud olla, mis raskendab selgusele jõudmist, millise linnuga on
tegemist.
Huvitav oleks teada saada, mida tunnevad linnud laulmise ajal?
Vaadates, kuidas kuldnokk end lauluhoos turri ajab ning tiivad
sorakile laseb, tekib tahtmatult tunne, et linnule on see suur elamus.
Lisainfot Eesti lindude kohta saab Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi Loodusteaduste didaktika lektoraadi Eesti selgroogsete internetilehekülgedelt: Linnud
|
|